VRKÜ strateegia kehtivusperiood on 2015-2022. Strateegia tuleneb kalanduspiirkonna ees seisvatest vajadustest:
- Kalanduspiirkonna kaluritel ei ole piisavalt häid kala esmase ümbertöötlemise ja kalatoodete tootmise ning nende otseturundamise võimalusi.
- Kalurite töö spetsiifikast tulenev sesoonsus ning töö majanduslik sisu loovad vajaduse piirkonna kalurite tegevuse mitmekesistamise järele.
- Rannapiirkonna kalandusvaldkonna infrastruktuuri välja arendamise tase ei ole piisav kalurite vajaduste katmiseks ning kalasadamad vajavad uuendamist ja arendamist.
- Kalade kudemistingimused vajavad piirkonnas parandamist, eriti kudemisjõgedesse sisse voolavate väiksemate jõgede, ojade ja kraavide osas.
- Kalanduspiirkonna sotsiaalse heaolu kasvatamiseks ning kultuuripärandi säilitamiseks on vajalik hoogustada piirkonna kalurkonda ning parandada sektoritevahelist koostööd.
- VRKÜ kui organisatsioon vajab edasiarendamist, et tagada piirkonna kaluritele paremaid koolituse ja kogemuste vahetamise võimalusi ning ära kasutada efektiivselt ja tulemuslikult EL toetusvahendeid.
Strateegia seab tegevusvaldkondade kaupa järgmised eesmärgid:
- kalanduspiirkonnas on funktsionaalne ja tihe kalasadamate, slippide ja lautrikohtade võrgustik;
- kalanduspiirkonna kaluritel on head kalatöötlemise võimalused;
- kalanduspiirkonna kalatooted on kvaliteetsed ja tuntud;
- kalurid tegutsevad aktiivselt kalandusvälistes valdkondades;
- kaladel on paremad kudemistingimused;
- kalanduspiirkond on kultuuriliselt, keeleliselt ja kogukondlikult sidus;
- kalurid kasutavad parimat kättesaadavat kogemust ning oskusteavet kodu- ja välismaalt.
Nende eesmärkide saavutamiseks rakendatakse toetusmeetmeid ning proaktiivseid tegevusi.
Kalasadamate uuendamise valdkonnas investeeritakse Narva-Jõesuu, Toila, Karepa, Võsu, Purtse ja Vergi sadamatesse. Vahendite olemasolul või olukorra muutumisel objektiivsetest asjaoludest lähtuvalt kaalutakse ka Mahu ja Sillamäe linna randumiskohtade arendamist Euroopa Merendus ja Kalandusfondi toel.
Kala, vesiviljeluse, mere- või järveressursside väärindamise ja turustamise vallas rakendatakse toetusmeetmeid kalatoodete tootjatele ning kala ümbertöötlejatele (sh koduköögid) ning käivitatakse piirkondlik tootemärgis, mis soodustab tootearendust ning parandab motivatsiooni toodete kvaliteedi tõstmiseks.
Kalurite tegevuste mitmekesistamise valdkonnas toetatakse uudsete toodete ja teenuste, sh turismiteenuste arendamist ja pakkumist.
Koelmualade taastamise valdkonnas toetatakse nende jõgede, ojade ja kraavide koelmualade korrastamist, mis on kooskõlastatud Keskkonnaministeeriumi kalavarude osakonnaga ja ei ole toetatavad teistest allikatest. Oluliseks tegevuseks on koelmualade seire ja kaitse korraldamine kudemisajal.
Sotsiaalse heaolu ja kultuuripärandi arendamise valdkonnas toetatakse põhiliselt nn „pehmeid“ tegevusi, mis on suunatud kalandus- ja vesiviljeluspiirkondades sotsiaalse heaolu ja kalanduse, vesiviljeluse ning merendusega seotud kultuuripärandi edendamisele, sealhulgas kalanduskogukondade rolli ja kohalike kalandusressursside ja merendustegevuse juhtumis tugevdamisele kohalikus arengus.
Koostöö valdkonnas toetatakse juba välja kujunenud koostöövõrgustikes osalemist ning piirkonnasisest koostööd teiste partneritega, kelle tegevus on sarnaselt VRKÜ-ga suunatud piirkonna arendamisele (LEADER-tegevusgrupid, maakondlikud arenduskeskused jt).