PÕHIKIRI

Kinnitatud uues redaktsioonis 08.12.2017.a üldkoosoleku otsusega Lammasmäe Puhkekeskuses

MTÜ VIRUMAA RANNAKALURITE ÜHINGU PÕHIKIRI

1. Üldsätted

1.1. MTÜ Virumaa Rannakalurite Ühing (edaspidi nimetatud: Ühing) on isikute vabatahtlik ühendus,
mis tegutseb avalikes huvides, juhindub „Euroopa Merendus ja Kalandusfondi 2014-2020
rakenduskava“ meetmest „Kogukondlikult juhitava arengu strateegia rakendamine“, Eesti Vabariigis
kehtivast seadusandlusest, üldtunnustatud rahvusvahelistest õigusnormidest ja käesolevast
põhikirjast.
1.2. Ühingu inglise keelne nimetus on Virumaa Coastal-fishermen Union.
1.3. Ühing on eraõiguslik juriidiline isik, mis teostab oma põhikirjalisi eesmärke. Ühingul on omaette
vara, iseseisev bilanss, sümboolika, kodulehekülg.
1.4. Ühingu majandusaasta algab 01. jaanuaril ja lõpeb 31. detsembril.
1.5. Ühingu asukoht on Võsu, Vihula vald, Lääne- Virumaa.
1.6. Ühingu eesmärgiline tegevus hõlmab Ida-Virumaal ja Lääne-Virumaal asuvate omavalitsuste -
Haljala valla, Viru-Nigula valla, Lüganuse valla, Toila valla, Narva-Jõesuu linna, Sillamäe linna ja Narva
linna (haldusreformile eelnenud Aseri valla, Vihula valla, Viru- Nigula valla, Lüganuse valla, Kohtla
valla, Toila valla, Vaivara valla, Narva- Jõesuu linna, Kunda linna, Sillamäe linna ja Narva linna)
territooriumi (edaspidi nimetatud Kalanduspiirkond).
1.7. Ühing on asutatud määramata ajaks.
1.8. Vastavalt „Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi rakenduskava 2014–2020 ” meetmele
„Kogukonna juhitud kohaliku arengu strateegia rakendamine” ei lõpetata ühingu tegevust enne 31.
detsembrit 2028.

2. Ühingu eesmärgid

2.1. Ühingu põhieesmärk
2.1.1. Ühingu põhieesmärk on kalanduspiirkonna säästev areng kohaliku arengustrateegia
väljatöötamise ja elluviimise kaudu, sihtrühma teavitamine toetuse saamise võimalustest ja
projektitaotlejate nõustamistegevus.

2.2. Ühing, eesmärgi saavutamiseks:
2.2.1. koostab Kalanduspiirkonna arengustrateegia ja korraldab selle elluviimist vastavalt „Euroopa
Merendus- ja Kalandusfondi rakenduskava 2014–2020 ” meetme „Kogukonna juhitud kohaliku
arengu strateegia rakendamine” nõuetele;
2.2.2. esindab oma liikmete ja Kalanduspiirkonna huve riigi- ja kohalike omavalitsuste asutustes ning
teistes organisatsioonides ja suhetes isikutega;
2.2.3. teeb ettepanekuid riigi- ja kohaliku omavalitsuste organitele kalandusega seotud probleemide
lahendamiseks. Samuti teistele organisatsioonidele ja isikutele;
2.2.4. hangib ja levitab informatsiooni ühingusiseste ja -väliste koostöövõimaluste kohta;
2.2.5. taotleb kalanduse infrastruktuuri arendamiseks riiklikke maksusoodustusi, subsiidiume,
investeeringuid, toetusi jms;
2.2.6. korraldab kalandusalast koolitust ja nõuandetööd;
2.2.7. koostab ja annab välja ühingu tegevustega seotud trükiseid;
2.2.8. hangib ja vahendab liikmetele informatsiooni kalapüügiks vajalike materjalide ja tehnika
kohta;
2.2.9. aitab kaasa Kalanduspiirkonna säästvale arengule, s.h. kalandusturismi arendamisele jm seda
toetavatele tegevustele;
2.2.10. korraldab koostööd teiste ühingutega, liitudega, kala hulgiostjatega ja muude
organisatsioonidega;
2.2.11. korraldab Ühingu majandustegevust, mis on vajalik põhikirjaliste eesmärkide saavutamiseks.

3. Liikmesus

3.1. Ühingu liikmed
3.1.1. Ühingu liikmeks võivad olla kohaliku omavalitsuse üksus ning füüsiline ja juriidiline isik, kelle
elu- või tegevuskoht on asjakohases kalanduspiirkonnas.
3.1.2. Kohaliku algatusrühma liikmed jagunevad järgmisteks huvirühmadeks ning seejuures ei
moodusta ükski huvirühm rohkem kui 49 protsenti liikmete koguarvust:
1) huvirühm, kuhu kuuluvad kohaliku omavalitsuse üksused ning riigi ja kohaliku omavalitsuse
üksuse enamusosalusega või liikmesusega eraõiguslikud juriidilised isikud;
2) huvirühm, kuhu kuuluvad kalandussektori füüsilisest isikust ettevõtjad;
3) huvirühm, kuhu kuuluvad kalandussektori juriidilisest isikust ettevõtjad, välja arvatud punktis 1
nimetatud eraõiguslikud juriidilised isikud;
4) huvirühm, kuhu kuuluvad ettevõtjad, kes tegelevad majandustegevusega muul tegevusalal kui
kalapüügi- või vesiviljelustoodete tootmine või töötlemine, välja arvatud punktis 1 nimetatud
eraõiguslikud juriidilised isikud;
5) huvirühm, kuhu kuuluvad füüsilised ja juriidilised isikud, kes ei kuulu punktides 1–4 nimetatud
huvirühma.
3.1.3 Ühing on avatud uute liikmete vastuvõtuks ja Ühingu liikmete nimekiri on avalik, kajastatud
Ühingu koduleheküljel.
3.1.4. Ühingu liige ei või olla muu sama põhikirjalise eesmärgiga kohaliku algatusrühma liige.

3.2. Ühingu liikmeks vastuvõtmise, väljaastumise ja väljaarvamise tingimused ja kord
3.2.1. Ühingu liikmeks astuja esitab Ühingu juhatusele kirjaliku avalduse, milles taotleb
enda vastuvõtmist Ühingu liikmeks. Avalduses peab sisalduma liikmeks astuja kinnitus, et ta ei
ole sama põhikirjalise eesmärgiga juriidilise isiku liige. Liikmeksastuja esitab koos avaldusega kolm
(3) soovituskirja ühinguliikmetelt. Juhatus võib nõuda ka liikmeks astuda soovijalt teisi liikmeks
vastuvõtmise otsustamiseks vajalikke tõendeid.
3.2.2. Juhatus otsustab liikmeks vastuvõtmise ja liikmest vabastamise isiku isikliku kirjaliku avalduse
ja juhatusele esitatud või juhatuse poolt kogutud tõendite alusel. Juhatus võib anda liikmeks
vastuvõtmise ja vabastamise otsustamise Ühingu liikmete üldkoosolekule. Juhatus teeb otsuse
liikmeks astuja või väljaastuja soovija avalduse alusel, mis on laekunud vähemalt seitse (7) päeva
enne juhatuse koosolekut esimesel juhatuse koosolekul arvates avalduse laekumise päevast.
Hilisemad avaldused vaatab juhatus läbi järgmisel juhatuse koosolekul.
3.2.3. Juhatus järgib liikmeks vastuvõtmisel järgmisi nõudeid:
3.2.3.1. Algatusrühma liikmeteks on vähemalt kakskümmend (20) protsenti asjakohase
kalanduspiirkonna kalapüügiloa omanikest;
3.2.3.2. põhikirja punktides 3.1.1, 3.1.2 ja 3.1.4 sisalduvat, kui huvirühma esindatus ületab 49%
jäetakse taotlus rahuldamata ja moodustatakse järjekord. Huvirühmas vabade kohtade tekkimisel
menetletakse avaldusi nende laekumise järjekorras.
3.2.3.3 Ühingu liikmeks astuda sooviv isik peab olema tegutsenud kalanduspiirkonnas vähemalt kaks
(2) aastat.
3.2.4. Ühingu liikmeks astuda sooviva taotleja tegevuse mõju Kalanduspiirkonnas peab olema
juhatuse poolt hinnatav. Juhatus hindab taotleja seotust kalanduspiirkonnaga, läbiviidud ürituste
arvu, lossitud kalakoguseid vms.
3.2.5. Kui juhatus keeldub liikmeksastuja avaldust rahuldamast ja keeldub taotlejat Ühingu liikmeks
vastu võtmast või liiget avalduse alusel välja arvamast, võib liikmeksastuja esitada liikmeksastumise
või väljaarvamise avalduse lahendamiseks üldkoosolekule. Üldkoosolek peab liikme vastuvõtmise või
vastuvõtmisest keeldumise või liikme väljaarvamise otsustama esimesel otsustusvõimelisel
üldkoosolekul taotleja avalduse üldkoosolekule laekumise päevast alates.
3.2.6. Juhatus või üldkoosolek võivad liikme Ühingust välja arvata ka muudel põhjustel kui liikme
esitatud sellekohase avalduse alusel. Seda juhatuse 2/3 liikmete otsusega ja üldkoosoleku otsusega
liikme poolt põhikirjasätete täitmata jätmise või rikkumise tõttu, samuti Ühingu olulisel määral
kahjustamise tõttu (olulisuse otsustab juhatus). Samuti kui liige on jätnud täitmata Ühingu
juhtorganite poolt määratud kohustused või on jätnud tähtaegselt tasumata Ühingu liikmemaksu üle
ühe (1) aasta. Liikme väljaarvamise küsimuse otsustamisest teavitatakse liiget juhatuse poolt
kirjalikult eelnevalt vähemalt 10 päeva enne sellekohase otsuse langetamist. Pärast seda on õigus
liikmel esitada juhatusele või üldkoosolekule kirjalik selgitus või osaleda juhatuse koosolekul või
üldkoosolekul sõnaõigusega oma väljaarvamise küsimuse arutelul.
3.2.7. Juhatuse või üldkoosoleku otsusest tuleb liikmeks astuja või väljaastuja avalduse
lahendamisest või liikme väljaarvamisest teavitada ja otsust põhjendada kümne (10) tööpäeva
jooksul alates vastava organi otsuse jõustumisest.
3.2.8. Kui Ühingu liikmesus lõpeb majandusaasta kestel ei tagastata liikmele majandusaasta eest
tasutud liikmemaksu.
3.2.9. Isikul, kelle liikmesus on Ühingus lõppenud, ei ole õigusi Ühingu varale.

3. 3. Ühingu liikme õigused
3.3.1. Osaleda isiklikult või esindaja kaudu Ühingu tegevuses, Ühingu tegevusse puutuvate küsimuste
lahendamisel ja otsuste vastuvõtmisel, samuti valida ja olla valitud Ühingu organitesse.
3.3.2. Esitada üldkoosolekule, juhatusele arupärimisi Ühingu tegevusega seonduvates küsimustes.
Ühingu üldkoosolekule esitatavad arupärimised tuleb esitada kirjalikult juhatuse kaudu vähemalt
kümme (10) tööpäeva enne üldkoosoleku toimumist.
3.3.3. Nõuda vajaduse korral Ühingu üldkoosoleku kokkukutsumist põhikirja punktis 4.3. sätestatud
korras.
3.3.4. Saada juhatuselt vajalikku teavet Ühingu juhtimise kohta ja esitama nõudeid vastav teabe
saamiseks.
3.3.5. Astuda Ühingust välja põhikirja punktis 3.2. sätestatud korras.
3.3.6. Võtta osa Ühingu või selle organi poolt korraldatud ühistegevusest.
3.3.7. Anda Ühingu liikmeks astuda soovijale soovitusi.

3.4. Ühingu liikme kohustused.
3.4.1. Järgima Ühingu põhikirja ning täitma Ühingu seaduslikke, põhikirjalisi, üldkoosoleku ja
juhatuse otsuseid.
3.4.2. Täitma Ühingu poolt sõlmitud kokkuleppeid ja lepinguid.
3.4.3. Tasuma üldkoosoleku poolt määratud korras Ühingu liikmemaksu.
3.4.4. Tegutsema aktiivselt Ühingu eesmärkide saavutamise huvides.
3.4.5. Hoidma ja kasutama heaperemehelikult Ühingu vara.
3.4.6. Ühingu organeisse valituna osalema aktiivselt nende töös.
3.4.7. Olema usaldusväärne ning hoidma ja kaitsma Ühingu mainet.

4. Ühingu juhtimine

4.1. Ühingu kõrgeimaks organiks on liikmete üldkoosolek. Üldkoosolekul võivad osaleda kõik Ühingu
liikmed, nende seaduslikud või volitatud esindajad. VRKÜ järgib, et ükski huvirühm ei esinda üle 49%
hääleõigusest, arvestades kõrgeima organi otsustustasandi mõistet liikmeskonna lõikes.

4.2. Üldkoosolekute vahelisel ajal juhib Ühingut juhatus
4.2. Üldkoosoleku pädevusse kuulub:
4.2.1. Põhikirja muutmine;
4.2.2. Juhatuse liikmete arvu ja juhatuse liikmete määramine, järgides tasakaalustatud huvirühmasid
ning nende tagasikutsumine, juhatuse liikmete juhatuse liikmeksoleku aja pikendamine, juhatuse
liikmetele vajadusel volituste andmine, juhatuse liikmetele tasu määramine.
4.2.3. Üldkoosoleku reglemendi ja Ühingu juhatuse töökorra kinnitamine.
4.2.4. Revisjonikomisjoni või revidendi valimine või audiitorkontrolli määramine;
4.2.5. Ühingu eelmise aasta majandusaasta aruande kinnitamine, juhatuse tegevusele hinnangu
andmine ja juhatuse otsuste kinnitamine ning jooksva aasta majanduskava ja eelarve kinnitamine;
4.2.6. Ühingu liikmetele sisseastumismaksu ja liikmemaksu suuruse ja tasumise korra määramine;
4.2.7. Juhatuse liikme, revidendi või revisjonikomisjoni liikme või audiitoriga tehingu tegemise
otsustamine, tehingu tingimuste määramine, õigusvaidluse pidamise otsustamine ning selles
tehingus või vaidluses Ühingu esindaja määramine;
4.2.8. Ühingu liikmeks vastuvõtmise, väljaarvamine juhul, kui seda ei ole teinud Juhatus;
4.2.9. Ühingu arengu strateegia vastuvõtmine ja selle muudatuste kinnitamine;
4.2.10. Ühingu arengu strateegia rakenduskava vastuvõtmine ja selle muudatuste kinnitamine;
4.2.11. Paremusjärjestuse ettepaneku kinnitamine toetuse andmiseks projektile, mille elluviimiseks
taotletakse toetust rohkem kui 60 000 eurot.
4.2.12. Projektitoetuste taotluste hindamiskomisjoni vähemalt 7-liikmelise koosseisu arvu ja liikmete
määramise otsustamine tingimusel, kus hindamiskomisjoni liige ei või olla sama algatusrühma
juhatuse liige ega algatusrühma töötaja;
4.2.13. Ühingu teistesse organisatsioonidesse ja liitudesse astumine ning juriidiliste isikute
asutamine ja lõpetamine;
4.2.14. Ühingu vallasvaraga, mille väärtus ületab 5000.- eurot ja kinnisvaraga võõrandamis - ja
omandamistehingute tegemise otsustamine;
4.2.15. Ühingu lõpetamise (vastavalt seaduses sätestatule), likvideerimise, ühinemise, jagunemise
otsustamine;
4.2.16. Ühingu eesmärgi muutmine;
4.2.17. muude küsimuste otsustamine, mida ei ole seadusega antud teiste organite pädevusse.
Üldkoosolekul on õigus otsustada ka juhatuse pädevusse puutuvate küsimuste üle.

4.3.Üldkoosoleku kokkukutsumise tingimused ja kord.
4.3.1.Üldkoosoleku kutsub kokku juhatus vähemalt üks kord aastas ja ka siis, kui Ühingu huvid seda
nõuavad. Juhatus kutsub kokku üldkoosoleku, kui seda nõuavad kirjalikult, põhjust ära näidates ja
päevakorda määrates vähemalt 1/10 Ühingu liikmetest või revisjonikomisjon või revident või
audiitor.
4.3.2. Kui juhatus ei kutsu üldkoosolekut kokku 1/10 Ühingu liikme või revisjonikomisjoni või
revidendi või audiitori kirjalikul nõudel kahe nädala jooksul nõude esitamisest arvates, võivad nõude
esitajad üldkoosoleku ise kokku kutsuda samas korras juhatusega.
4.3.3. Üldkoosoleku kokkukutsumisest peab teatama kirjalikult taasesitamist võimaldavas vormis
Ühingu liikmetele ette vähemalt 14 päeva. Üldkoosoleku toimumisest, mille päevakorras on
„Kogukonna juhitud kohaliku arengu strateegia rakendamine” meetme nõuetest tulenevad
küsimused, peab ette teatama vähemalt 20 tööpäeva samadel tingimustel. Üldkoosoleku
kokkukutsumise teates peab sisalduma üldkoosoleku toimumise päev, kellaaeg, koht ning
üldkoosoleku päevakord.
4.3.4. 1/5 Ühingu liikmetest või vähemalt kuus (6) Ühingu liiget, revisjonikomisjon, revident või
audiitor võivad nõuda põhjust ära näidates võtta üldkoosolekul arutada küsimusi väljaspool juhatuse
poolt määratud päevakorda, millest nad peavad kirjalikult teatama juhatusele hiljemalt kümme(10)
päeva enne üldkoosoleku toimumise päeva, millest juhatus teavitab taasesitamist võimaldavas
vormis Ühingu liikmeid.
4.3.5. Küsimuse, mida ei olnud eelnevalt üldkoosoleku päevakorda võetud, võib päevakorda võtta,
vähemalt 9/10 üldkoosolekul osalevate liikmete nõusolekul, kui üldkoosolekul osaleb üle poole
mittetulundusühingu liikmetest. 4.3.6. Eelnevalt päevakorda võtmata võib üldkoosolek otsustada
järgmise üldkoosoleku kokkukutsumise ja lahendada avaldused, mis puudutavad päevakorraga
seotud korraldusküsimusi ja üldkoosoleku pidamise korda, samuti võib üldkoosolekul ilma otsust
tegemata arutada muid küsimusi.

4.4. Üldkoosoleku läbiviimine.
4.4.1. Üldkoosolek on otsustusvõimeline, kui sellel osaleb vähemalt viiskümmend üks(51) protsenti
Ühingu liikmetest või nende seaduslikke või volitatud esindajaid.
4.4.2. Juhul, kui üldkoosolek ei ole põhikirja punktis 4.4.1. nimetatud mahus liikmete osavõtu tõttu
otsustusvõimeline, kutsub juhatus kokku sama päevakorraga Ühingu liikmete kordusüldkoosoleku
vähemalt kuu aja jooksul. Kordusüldkoosoleku kokkukutsumisest peab juhatus Ühingu liikmetele
ette teatama vähemalt seitse (7) päeva. Ühingu kordusüldkoosoleku toimumisest, mille päevakorras
on „EMKF rakenduskava 2014-2020“ meetme „Kogukonna juhitud kohaliku arengu strateegia
rakendamine“ nõuetest tulenevad küsimused, peab ette teatama vähemalt kakskümmend (20)
tööpäeva samadel tingimustel.
4.4.3. Kordusüldkoosolek on pädev vastu võtma otsuseid sõltumata kohalolijate arvust v.a.
punktides 4.2.1, 4.2.9, 4.2.10, 4.2.11, 4.2.12, 4.2.15 ja „Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi
rakenduskava 2014–2020” meetme „Kogukonna juhitud kohaliku arengu strateegia rakendamine”
nõuetest tulenevatel juhtudel, milleks on vajalik vähemalt viiekümne ühe (51) protsendi Ühingu
liikmete või nende esindajate osalus ja 2/3 koosolekust osavõtnute poolthääletus. Samuti punktis
4.2.16. – Ühingu eesmärgi muutmiseks, milleks on vajalik vähemalt 9/10 Ühingu liikmete
poolthääletus, milleks võib üldkoosolekul mitteosalenud liige anda ka kirjaliku nõusoleku.
4.4.4. Ühingu liiget võib üldkoosolekul esindada ja tema eest hääletada liikme volitatud esindaja, kes
esitab vastava lihtkirjaliku volikirja. Ühingu liiget võib esindada volikirja alusel teine Ühingu liige.
4.4.5. Üldkoosolekul võib isik osaleda ja hääletada kuni viie (5) Ühingu liikme esindajana. Ühel isikul
võib peale enda esindatuse olla kuni nelja liikme esindatus.
4.4.6. Üldkoosolekut juhatab Ühingu juhatuse liige, kes järgib koosoleku läbiviimisel üldkoosoleku
reglementi. Kui see ei ole mingil põhjusel võimalik, valitakse üldkoosoleku juhataja üldkoosoleku
poolt. Protokollija valitakse üldkoosoleku poolt.
4.4.7. Üldkoosolek protokollitakse, millele kirjutavad alla üldkoosoleku juhataja ja protokollija.
Protokollis peab sisalduma üldkoosoleku toimumise aeg, koht, päevakord, liikmete osalus,
hääletustulemused ja vastuvõetud otsused ning muud üldkoosolekul tähtsust omavad asjaolud.
Protokollis peab sisalduma ka üldkoosoleku otsuse suhtes eriarvamusele jäänud Ühingu liikme või
tema esindaja nõudel eriarvamuse sisu, millele kirjutab alla selle esitanud isik. Protokolli
lahutamatuks lisaks on üldkoosolekul osalenud liikmete allkirjastatud nimekiri ja esindajate volikirjad
või nende ärakirjad või muud asjas tähtsust omavad lisad.
4.4.8. Üldkoosoleku otsus jõustub selle vastuvõtmisest.
4.4.9. Üldkoosoleku protokoll avaldatakse Ühingu koduleheküljel hiljemalt neljateistkümne (14)
päeva möödumisel üldkoosoleku lõppemisest (esimene päev on päev pärast üldkoosolekut) ja on
kättesaadav Ühingu kontoris. Ühingu liikmel on õigus saada nõudmisel üldkoosoleku protokolli või
selle osa ärakirja.
4.4.10. Üldkoosoleku otsust saab MTÜS-s sätestatud tingimustel vaidlustada kohtus, milles
vaidlustamise tähtaeg on kolm kuud üldkoosoleku otsuse vastuvõtmisest.

4.5. Üldkoosolekul otsuste vastuvõtmine.
4.5.1. Igal Ühingu liikmel on üldkoosolekul üks hääl.
4.5.2. Üldkoosoleku otsus on vastu võetud, kui selle poolt hääletab üle poole üldkoosolekul osalenud
ühingu liikmetest või nende esindajatest v.a. punktides 4.2.1. 4.2.9, 4.2.10, 4.2.11, 4.2.12. 4.2.15, kus
on vajalik 2/3 koosolekust osavõtnute poolthääletus ja punktis 4.2.16, kus on vajalik vähemalt 9/10
Ühingu liikme poolthääletus.
4.5.3. Üldkoosoleku otsus loetakse vastuvõetuks Üldkoosolekut kokku kutsumata, kui otsuse poolt
hääletavad kirjalikult kõik Ühingu liikmed.
4.5.4. isiku valimisel loetakse valituks kandidaat, kes sai teistest enam hääli. Häälte võrdse
jagunemise korral heidetakse liisku.
4.5.5. Ühingu liige ei või hääletada kui otsustatakse tema vabastamist kohustustest või vastutusest,
temaga või temaga võrdset majanduslikku huvi omava isikuga tehingu tegemist või temaga
kohtuvaidluse alustamist või lõpetamist või selleks esindaja määramist. Samuti küsimusi, mis
puudutavad liikme või tema esindaja juhatuse või muu organi liikmena tegutsemise kontrollimist või
hindamist või tema vastu nõude esitamist.
4.5.6. Ühingu liikmele teistest erineva kohustuse panemiseks, peab olema selle liikme protokollitud
või kirjalik nõusolek.

4.6. Juhatus.
4.6.1. Üldkoosoleku poolt määratud iga juhatuse liige esindab Ühingut üksinda. Juhatuse liikmetel
lasuvad Ühingu juhtimise ja tegevuse korraldamise kohustused ning vastutus.
4.6.2. Ühingu juhatuse liige peab olema teovõimeline füüsiline isik, kes vastab MTÜS -s sisalduvatele
juhatuse liikmele esitatud nõuetele ja kes on selleks andnud üldkoosolekule kirjalik nõusoleku.
4.6.3. Ühingu juhatuse liikmete arv on minimaalselt seitse (7) ja maksimaalselt üksteist (11).
4.6.4. Ühingu juhatus määratakse vähemalt kolmeks (3) aastaks. Juhatuse liikme võib üldkoosoleku
otsusega igal ajal, sõltumata põhjusest, tagasi kutsuda.
4.6.5. Juhatuse liikmega sõlmitud lepingust tulenevad õigused ja kohustused lõpevad vastavalt
lepingule, muul juhul üldkoosoleku otsuse vastuvõtmisest.
4.6.6. Ühingu juhatuse määramisel arvestatakse põhimõtet, et juhatuse liikmed kuuluvad teise,
neljandasse ja viiendasse huvirühma ning üle neljakümne üheksa (49) protsendi ei ole seotud ühe ja
sama huvigrupiga.
4.6.7. Juhatus valib üldkoosoleku poolt määratud juhatuse liikmete hulgast juhatuse esimehe, kelleks
on juhatuse koosolekul enim hääli saanud juhatuse liige. Juhatuse koosolekul häälte võrdse
jagunemise korral võetakse liisku.
4.6.8. Juhatuse koosolekud kutsub kokku taasesitamist võimaldavas vormis teates juhatuse esimees
või kolm juhatuse liiget.
4.6.9. Juhatuse koosoleku toimumise aeg, koht ja arutamisele tulev päevakord sisaldub juhatuse
liikmetele esitatud teates, milline esitakse vähemalt seitse (7) päeva enne juhatuse koosoleku
toimumist.
4.6.10. Juhatuse koosolekud toimuvad vastavalt vajadusele, kuid mitte vähem kui neli korda aastas.
4.6.11. Igal juhatuse liikmel on hääletamisel 1 (üks) hääl.
4.6.12. Juhatuse koosolek on otsustusvõimeline, kui sellel osaleb üle poole juhatuse liikmetest.
Juhatuse otsuse vastu võtmiseks on nõutav koosolekul osalenud juhatuse liikmete
poolthäälteenamus.
4.6.13. Juhatuse liige ei või osaleda hääletamisel, kui otsustatakse tema vabastamist kohustustest
või vastutusest, temaga või temaga võrdset majanduslikku huvi omava isikuga tehingu tegemist või
küsimusi, mis puudutavad tema kontrollimist või hindamist või tema vastu nõude esitamist.
4.6.14. Juhatuse kiiret seisukohta vajavates küsimustes võib juhatus vastu võtta otsuse koosolekut
kokku kutsumata juhatuse liikmete kirjaliku hääletamise teel, kui ükski juhatuse liige ei nõua
koosoleku kokkukutsumist. Otsus on vastu võetud juhatuse liikmete poolthäälteenamusega. Selle
tulemusena vastuvõetud juhatuse otsus protokollitakse, mille lahutamatud lisad on juhatuse
liikmete kirjalikud seisukohad otsuse vastuvõtmisel.
4.6.15. Juhul, kui juhatuse liige ei osale kolmel (3) järjestikusel juhatuse koosolekul ilma kirjalikult
esitatud mõjuva põhjuseta, on juhatusel õigus teha üldkoosolekule ettepanek antud juhatuse liige
tagasi kutsuda ning tema asemele määrata uus liige.
4.6.16. Juhatuse koosolekut juhatab juhatuse esimees, tema puudumisel selleks valitud juhatuse
liige. Juhatuse koosolek protokollitakse, millele kirjutavad alla koosoleku juhataja ja protokollija.
Protokollis peab sisalduma koosoleku toimumise aeg, koht, päevakord, juhatuse liikmete osalus,
hääletustulemused ja vastuvõetud otsused ning muud tähtsust omavad asjaolud. Protokollis peab
sisalduma ka juhatuse koosoleku otsuse suhtes eriarvamusele jäänud juhatuse liikme nõudel
eriarvamuse sisu, millele kirjutab alla selle esitanud juhatuse liige.
4.6.17. Juhatuse koosoleku protokoll avaldatakse Ühingu koduleheküljel hiljemalt kümne (10)
tööpäeva möödumisel juhatuse koosoleku lõppemisest (esimene päev on päev pärast juhatuse
koosolekut) ja on ka kättesaadav juhatuse asukohas.
4.6.18. Ühingu juhatuse koosoleku otsus jõustub selle avaldamisest Ühingu koduleheküljel. Ühingu
liikmel on õigus saada nõudmisel juhatuse koosoleku protokolli või selle osa ärakirja.
4.6.19. Kohaliku algatusrühma juhatuse liige või töötaja ei ole tulumaksuseaduse § 8 tähenduses
seotud isik töötajaga, kes allub vahetult tema juhtimisele ja kontrollile;
4.6.20. Kohaliku algatusrühma juhatuse liige või töötaja ei tööta samal ajal ametikohal, kus ta allub
vahetult enda juhtimisele ja kontrollile.

4.7. Juhatuse pädevusse ja kohustustesse kuulub.
4.7.1. Ühingu juhatuse esimehe valimine;
4.7.2. Üldkoosoleku poolt kinnitatud juhatuse töökorra ja üldkoosoleku otsuste täitmine;
4.7.3. Ühingu liikmete vastuvõtmine ja liikmest väljaarvamine.
4.7.4. Ühingu liikmete arvestuse korraldamine ja pidamine.
4.7.5. Ühingu raamatupidamise korraldamine ja vastavate aruannete esitamine vastavalt kehtivatele
õigusnormidele.
4.7.6. Ühingu üldkoosoleku kokkukutsumine, selle korraldamine, päevakorra määramine.
4.7.7.Ühingu majandusaasta aruande koostamine ja esitamine üldkoosolekule kinnitamiseks.
4.7.8. Ühingu strateegia rakenduskava ja selle muudatuste esitamine üldkoosolekule kinnitamiseks.
Juhatuse otsusega võib muuta kuni 10 protsendi ulatuses rakenduskava tegevussuuna eelarve
suurust, kui tegevussuundade vaheline kogueelarve ei muutu. Seda ei kohaldata kolmanda
tegevussuuna (kalasadamate uuendamine) eelarve kohta.
4.7.9. Ühingu strateegia ja selle muudatuste esitamine üldkoosolekule kinnitamiseks.
4.7.10. Ühingu töötajatega lepingute sõlmimine.
4.7.11. Ühingu tegevustega seotud lepingute sõlmimine.
4.7.12. Ühingu juhtimise kohta liikmetele vajaliku teabe andmine ja liikmetele nende nõudel
aruannete, millised ei kahjusta Ühingu huvisid (huvide kahjustamise otsustab juhatus) esitamine.
4.7.13. Pankrotiavalduse esitamine kohtusse hiljemalt kahekümne (20) päeva möödumisel Ühingu
maksejõuetuse, mis ei ole Ühingu majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine, ilmnemisest ja kui
üldkoosolek või kohus on otsustanud Ühingu lõpetamise, avalduse esitamine Ühingu lõpetamise
kandmiseks registrisse.
4.7.14. muude Ühingu tegevusega seotud küsimuste otsustamine, mis ei ole seaduse või põhikirjaga
antud üldkoosoleku pädevusse.

4.8. Järelevalve
4.8.1. Üldkoosolek teostab järelevalvet Ühingu organite tegevuse üle. Selle ülesande täitmiseks
määrab üldkoosolek revisjonikomisjoni või revidendi või audiitori, kes on aruandekohustuslikud
üldkoosoleku ees.
4.8.2. Revisjonikomisjon või revident määratakse vähemalt kolmeks aastaks.
4.8.3. Revisjonikomisjoni liige või revident või audiitor ei või olla juhatuse liige või Ühingu töötaja või
muul alusel Ühinguga lepingulistes suhtes olev isik.
4.8.4. Revisjonikomisjon või revident või audiitor kontrollib Ühingu juhtorganite poolt vastuvõetud
otsuste täitmist, otsuste vastuvõtmises seaduslikku ja selleks põhikirjas määratud korra järgimist,
Ühingu vara ja vahendite kasutamist, võõrandamist ja koormamist, maksukohustuste täitmist,
raamatupidamises kajastatu vastavust tegelikule olukorrale ja seadusandlusele.
4.8.5.Revisjonikomisjonil või revidendil või audiitoril on õigus kaasata oma töö tegemiseks
üldkoosoleku otsuse alusel vajalikke eksperte.
4.8.6. Revisjonikomisjoni või revidendi või audiitori ja ekspertide tööga seotud kulude katmine
otsustakse üldkoosoleku otsusega.
4.8.7. Revisjonikomisjon tegutseb vastavalt üldkoosoleku poolt kehtestatud töökorrale.

4.9. Komisjonid.
4.9.1. Üldkoosolek võib moodustada juhatuse ja teiste organite töö toetamiseks, sh juhatuse ja
üldkoosoleku otsuste ettevalmistamiseks, alalisi või ajutisi komisjone, määrates igal üksikul juhul ära
komisjoni ülesanded, tegevuse tähtaja, liikmete ja asendusliikmete arvu ja koosseisu ning nende töö
tasustamise ja tööülesannete täitmisel tehtud kulutuste hüvitamise.
4.9.2. Üldkoosolek kinnitab juhatuse ettepanekul projektide vastuvõtmise ja hindamise komisjoni,
millel on vähemalt seitse liiget. Igat projektitoetuse taotlust hindab vähemalt viis hindamiskomisjoni
liiget.
4.9.3. Komisjonide koosseisu võib üldkoosolek kaasata väljastpoolt liikmeskonda vajalikke eksperte.

5. Ühingu vara ja kohustused

5.1. Ühingu vara moodustab liikmemaksudest, annetustest, majandustegevuse tulemusena
omandatud varast, ja muudest õiguslikest laekumistest.
5.2. Ühingu vara kasutatakse ja käsutatakse ühingu põhikirjaliste eesmärkide saavutamiseks.
5.3. Ühing ei kanna varalist vastutust oma liikmete varaliste kohustuste eest ja liikmed ei kanna
varalist vastutust Ühingu kohustuste eest, välja arvatud põhikirja või seadusega ettenähtud juhtudel.
5.4. Ühing vastutab oma kohustuste eest talle kuuluva varaga.
5.5. Ühingu lõpetamisel pärast võlausaldajate kõigi nõuete rahuldamist või selleks vajaliku raha
hoiustamist antakse see allesjäänud varana või rahana üle võrdsetel alusel Ühingu lõpetamise ajal
olnud liikmetele või üldkoosoleku otsuse alusel määratud õigustatud isikutele üldkoosoleku poolt
määratud korras.

6. Ühingu lõpetamine

6.1. Ühingu tegevus lõpetatakse:
6.1.1. Üldkoosoleku otsusega.
6.1.2. Kohtumäärusega sundlõpetamise kohta.
6.1.3. Muul seadusega või põhikirjaga ettenähtud alusel.
6.1.4. Ühingu lõpetamisel toimub Ühingu likvideerimine.
6.1.5. Likvideerijateks on juhatuse liikmed, kui üldkoosoleku otsusega ei ole ette nähtud teisiti.
Sundlõpetamise korral määrab likvideerijad kohus.
6.1.6. Likvideerijad järgivad oma kohustuste täitmisel selleks kehtivaid õigusnorme vastutades oma
kohustuste täitmise või täitmata jätmise eest.


7. Ühingu ühinemine ja jagunemine

7.1. Ühing võib ühineda ja jaguneda vastavalt seadusandluses ettenähtud korras